seente abcH
juurepess (Heterobasidion annosum)
Juurepess on otseselt seotud aktiivse metsamajandamisega. Looduslike metsade ajastul ei tekkinud kunagi ristlõikeliselt lõhestatud puitu ja niikaua oli juurepess üks paljudest väheohtlikest puidulagundajatest metsas. Piki puidukiudu liigub seeneniidistik kordi kiiremini. Kändude tekkega, mis on metsatööstuses loomulik, said mõned seened väga head tingimused levikuks ja kuna samaliigilistes puistutes on puude juured mitte üksnes tihedalt põimunud, vaid ka kokku kasvanud, suudab seeneniidistik liikuda kiirusega 30-40cm aastas kändudest ka kasvavatesse naaberpuudesse.
Võtame kuuse juurepessu. Pindmise juurekavaga kuusk ei suuda sel juhul, kui patogeen tema juured mädandab, kaua püsti seista ja torm viskab ta maha. Haigustekitaja viljakehad moodustuvad tavaliselt kuusel just juurte all. Kui nüüd puu on maha kukkunud, levivad seene eosed tuulega laiali, värsked kännud nakatuvad ja kogu tsükkel kordub.
Teine asi on raiete aeg. Kui raiet teha talvel, on oht meie kuusikutes märksa väiksem. Kevadeks, kui patogeeni eosed hakkvad jälle levima, on kändude pinnal, vaigus ja puidus toimunud mitmesugused biokeemilised ja mikrobioloogilised muutused, mis olulisel määral vähendavad patogeeni edukust talviste kändude nakatamisel.
Vanasti raiusid ju metsa põhiliselt talumehed. Millal sai aga talumees mahti metsa raiuda? Ainult talvel, sest suvel oli ta teiste töödega hõivatud. Järelikult oli siis ka juurepessu levikuks võimalusi tunduvalt vähem. Tänapäeval on meil spetsialiseeritud metsatööliste kaader, mis vajab tööd ja palka aastaringselt. Ja juurepess levib nagu ei kunagi varem.
Comments (0)
You don't have permission to comment on this page.