seente abcA

panter-kärbseseen (Amanita pantherina)

---

Kärbseseened

Kärbseseente ja üldse meie seente seas kõige ohtlikumad on valge ja roheline kärbseseen. Kõigist surmaga lõppenud mürgistustest 90% on põhjustatud nende liikide poolt. Võimalik on isegi mürkainete imendumine naha kaudu (on juhtunud laboratooriumis). Valget kärbseseent on ära vahetatud söödavate šampinjonide ja kitsemamplitega. Roheline kärbseseen võib saada üles korjatud rohelist värvi pilviku pähe.

Valge- ja rohelise kärbseseene põhjustatud amanitiini-falloidiini mürgistusele on iseloomulik pikk peiteaeg (12-24 t. ja enamgi). Esimesteks sümptomiteks on iiveldus, kõhuvalu ja –lahtisus, võimalik on šokiseisund. Näilisele paranemisele järgnevad rasked maksakahjustused, verehüübivushäired, neerupuudulikkus, teadvushäired ja ravimatuse korral surm.

Punane ja panter-kärbseseen põhjustavad nn. mükoatropiini mürgistuse. Mürgistusnähud ilmnevad juba mõni minut või paar-kolm tundi pärast seente söömist. Mürkained mõjuvad närvisüsteemile, nad on hallutsinogeenid. Mürgistus võib muutuda eluohtlikuks, kui tekivad südame rütmihäired, krambid ja südameseisak.

Ka meie ülejäänud kärbseseened tuleb lugeda mürgisteks. Varasemas kirjanduses on roosat ja rõngata kärbseseent peetud söödavateks. Tänastel andmetel põhjustavad aga need mao- ja soolenähtudega piirduvaid seenemürgistusi. Needki võivad osutuda eluohtlikeks, eriti lastele. Inimesele kahjulikke ühendeid sisaldavad ka kollane ja pruun kärbseseen.

Vaid roosa, rõngata, hall, loor- ja oranž kärbseseen kaotavad oma mürgisuse kupatamisel. Valge ja roheline kärbseseen, nagu ka enamik teisi kärbseseeni, jäävad mürgisteks ka pärast kupatamist!

Seega. Kärbseseened jäägu metsa, seal on nad omal kohal.

Common Name: Panther

Pileus

Cap 4-15 cm broad, convex at first, then plane in age, viscid, margin striate; color variable: from buff-yellow (usually darker at the disc) to dark brown; universal veil remnants forming pointed warts. Odor mild.

Lamellae

Gills adnexed to free, white to cream, close.

Stipe

Stipe 7-11 cm long, 1-2.5 cm, tapering to a basal bulb. Partial veil membranous leaving a superior skirt-like ring. Universal veil forming a single roll or collar on the basal bulb.

Spores

Spores 9.5-13 x 7-9.5 µm, smooth, elliptical, nonamyloid. Spore print white.

Habitat

Scattered to gregarious under pine, especially Monterey pine from midwinter to spring. Because Monterey pine is widely planted in the San Francisco Bay area, the Panther Amanita is abundant and easily found in urban parks.

Edibility

Toxic, but normally not deadly. Contains ibotenic acid and muscimol.

Comments

Amanita pantherina is an extremely variable species in the S.F. Bay area with cap color varying from yellowish-buff to dark brown. Most collections fall in the former category. Amanita gemmata is similar but with a yellower cap. There is speculation that the two species hybridize locally causing the variation that is seen.**