Seni on põhiliselt hoiatatud saatana-kivipuraviku eest, mis tugevaid mao- ja soolenähtudega mürgistusi võib põhjustada. Lisaks lasub sellel seenel kahtlus, et ta sisaldab hallutsinogeenset mürkainet – psilotsübiini. Kuid ka tamme-kivipuravikku, mida vahepeal heaks söögiseeneks peeti, tuleb lugeda mürgiste hulka kuuluvaks. Seen võib põhjustada mao- ja soolenähtudega mürgistusi ning pealegi sisaldab ta kopriini, mis alkoholiga koos annab mürgistuse.

Mao- ja soolenähtudega mürgistusi on põhjustanud ka sellised seened nagu mõhk-kivipuravik, punajalg-kivipuravik, pipartatik ja sapipuravik. Tinglikult söödavaks (mõnele inimesele võib halvasti mõjuda, ka kupatatult) loetakse võitatikut.

Mao- ja soolenähtusid põhjustavad mürkained lõhustuvad kupatamisel kõigis kivipuravikes. Seetõttu võib nii tamme-, mõhk- kui punajalg-kivipuravikku pärast kupatamist tarvitada.

Saatana- ja tamme-kivipuravikus leiduvaist psilotsübiinist ja kopriinist nii lahti ei saa. Saatana-kivipuravik jääb ohtlikult mürgiseks ka pärast kupatamist. Kupatatud tamme-kivipuravikke ei tohi süüa aga alkoholi kõrvale, ega ka enne või pärast napsitamist (joobe ajal).

Pipartatikut ja sapipuravikku ei paranda ka kupatamine.

Pores

At first yellow, soon red, paler orange-yellow to cap margin; bruising blue; tiny, up to 2 per mm. Tubes yellow, bruising blue when exposed, in age olive; cap context above tubes yellow; depressed at stipe; 10-30 mm long.

Stipe

Bulbous, 10-12 x 5-10 cm; upper part yellow, toward base carmine-red, sometimes only at the base red; upper part with yellowish to red reticulation.

Spores

Spore print olive-brown. Spores ellipsoid, smooth, thick walled, 10-15 x 4.5-6 (3.5-6.5) µm.

Habitat

Fall - early winter, solitary or gregarious in warm places, under beech and oaks, on calcareous soils.

Edibility

Poisonous. Toxin unknown. Produces gastro-enteric disturbances: stomach pain, vomiting & diarrhea that start from 15 min to 4 hours after ingestion and persist for 1-2 days.

Links

Mykoweb

Grzyby

Systematics