seente abcT
Puravikulised
Puravikulisi on ikka peetud headeks söögiseenteks. Pole mingeid kahtlusi ei hariliku kivipuraviku, haavapuraviku, suurema osa tatikute (näiteks liivtatik ja lambatatik) ning sametpuravike söödavuses. Kuid siiski tuleb välja, et leidub ka kahtlasi puravikulisi ja rohkem, kui varem arvati.
Seni on põhiliselt hoiatatud saatana-kivipuraviku eest, mis tugevaid mao- ja soolenähtudega mürgistusi võib põhjustada. Lisaks lasub sellel seenel kahtlus, et ta sisaldab hallutsinogeenset mürkainet – psilotsübiini. Kuid ka tamme-kivipuravikku, mida vahepeal heaks söögiseeneks peeti, tuleb lugeda mürgiste hulka kuuluvaks. Seen võib põhjustada mao- ja soolenähtudega mürgistusi ning pealegi sisaldab ta kopriini, mis alkoholiga koos annab mürgistuse.
Mao- ja soolenähtudega mürgistusi on põhjustanud ka sellised seened nagu mõhk-kivipuravik, punajalg-kivipuravik, pipartatik ja sapipuravik. Tinglikult söödavaks (mõnele inimesele võib halvasti mõjuda, ka kupatatult) loetakse võitatikut.
Mao- ja soolenähtusid põhjustavad mürkained lõhustuvad kupatamisel kõigis kivipuravikes. Seetõttu võib nii tamme-, mõhk- kui punajalg-kivipuravikku pärast kupatamist tarvitada.
Saatana- ja tamme-kivipuravikus leiduvaist psilotsübiinist ja kopriinist nii lahti ei saa. Saatana-kivipuravik jääb ohtlikult mürgiseks ka pärast kupatamist. Kupatatud tamme-kivipuravikke ei tohi süüa aga alkoholi kõrvale, ega ka enne või pärast napsitamist (joobe ajal).
Pipartatikut ja sapipuravikku ei paranda ka kupatamine.
Värvimiseks sobivad kasutada nii sametpuravikud, vanade kivipuravike torukeste kiht kui ka pipar-, lehma- ja liivtatik.
synonyms: Bitter Bolete, Bolet amer, Bolet chicotin, Bolet de fiel, Gallenröhrling
location: North America, Europe
edibility: Poisonous/Suspect
fungus colour: Brown, Grey to beige
normal size: 5-15cm
cap type: Convex to shield shaped
flesh: Mushroom has distinct or odd smell (non mushroomy)
spore colour: Pink
habitat: Grows in woods, Grows on the ground
Tylopilus felleus (Fr.) Karst. syn Boletus felleus Fr. Gallenröhrling Bolet de fiel, Bolet amer, Bolet chicotin, Bitter Bolete. Cap 6–12cm, fulvous to snuff-brown, slightly downy at first, smooth with age. Stem 70–100 x 20–30 (60 at base) creamy ochre, lighter at apex, covered in a coarse snuff-brown network. Flesh soft, white to cream, clay-pink beneath cap cuticle. Taste very bitter, like bile, smell slightly unpleasant. Tubes slightly salmon or coral. Pores similarly coloured, bruising brownish. Spore print clay-pink to vinaceous. Spores subfusoid, 11–15´4–5m. Habitat coniferous and deciduous woodland. Season late summer to autumn. Occasional. Not edible due to very bitter taste. Distribution, America and Europe.
Comments (0)
You don't have permission to comment on this page.