Kasvukoht: lehtpuukännud ja elavate tüvede surnud osad

Esinemisaeg: septembri lõpust novembrini

Suhteliselt harva kõikjal Eestis.

Selle seene suured, lihakad kübarad kasvavad enamasti hulgakesi otsekui riiulitena üksteise kohal, harvemini üksikult või kahe-kolmekaupa koos. Eoslehekesed on noorena valged, vanemana helepruunid. Eoslehekestelt suurel arvul vabanevad eosed moodustavad tihti kübaratele valge eospulbrikihi. Austerservik vajab viljumiseks madalat temperatuuri ja seepärast ilmub ta lehtpuudele hilissügisel ning püsib tugevate külmade saabumiseni, soojadel talvedel võib ta viljuda kuni kevadeni. Tavalisem on ta parkides ja aedades, harvemini kasvab metsas. Austerservik on kõrgelt hinnatud söögiseen, mida viljeldakse paljudes maades ja ka Eestis iga aastaga järjest rohkem. Koduaias võib igaüks proovida austerservikut ise kasvatada haavapakul, mis nakatatakse austerserviku kultuurmütseeliga ja kaevatakse poolest saadik mulda, et temas püsiks niiskus.

Maht:

Turg:

Vajalikud baasoskused ja teadmised:

Tootmiskulud:

Kasum:

Riskid:

Võimalik kombineerida järgmiste alternatiivsete tootmissuundadega:

Soovitused:

SISSEJUHATUS

Seenekasvatus pole kunagi kuulunud Eestis traditsiooniliste põllumajanduslike tootmisharude hulka.

Nõukogude ajal oli suurimaks seenekasvatajaks Luunja sovhoos, kus kasvatati ðampinjone. Austerservikuid kasvatasid mitmed metsamajandid kõrvaltootmisharuna. Tegu oli ekstensiivse meetodiga, kus substraadina kasutati lehtpuupakke. Toodangut saadi ebaühtlaselt. Saaki turustati kohalikes poodides ja sööklates, kuid seene vähese tuntuse tõttu oli müük üsna tagasihoidlik. Arvatavasti just realiseerimisraskuste tõttu lõpetaski enamik seenekasvatajaid tootmise.

Käesoleval ajal kasvatab Eestis ðampinjone Tartumaal asuv AS Ösel Foods, pakkudes tugevat konkurentsi peamiselt Hollandist imporditavatele ðampinjonidele. Austerservikute kasvatajaid on Eestis kümmekond. Paiguti kasvatatakse seent hobi korras koduaedades.

Peamiseks põhjuseks, miks toomine pole laienenud, on stardikapitali vähesus ja seene suhteliselt vähene tuntus kodumaisel turul. Suhteliselt kõrge on ka seene hind – tegemist on ju delikatess-seenega.

Seenekasvatus oleks väiketaludele hea võimalus lisatootmise sisseseadmiseks, kuna sellega kaasnevad järgmised eelised:

võimalus tegeleda põllumajandusega ka neis piirkondades, kus tavapõllundus ennast ära ei tasu;

võimalus anda tööd eelkõige oma pere liikmetele, hiljem, tootmismahu suurenedes, ka ümbruskonna töötutele;

loodussäästlik toomine;

võimalus lisasissetuleku teenimiseks inimestele, kel on raske muud tööd leida (pensionieelikud);

võimalus ära kasutada olemasolevaid hooneid ja seadmeid (tühjaks jäänud kuurid, laudad, hoidlad, jne);

odav tooraine, tehnoloogia paindlikkus ja lihtsus.

Peale siseturu võiks seent pakkuda ka väljapoole Eestit. Huvi meie asterservikute vastu on tuntud Soomes ja Saksamaal. Vaatamata sellele, et seene kasvatamine Eestis on odavam kui läänes, on hetkel kasvatatavad seenekogused sedavõrd väikesed, et transpordikulud söövad ära saadava kasumi. Seega mahuks Eesti turule lahedasti ära veel kümmekond seenekasvatajat. Tegevuse alustamisel oleks suureks abiks Põllumajandusministeeriumi ja EÜ toetusskeem alternatiivtootjatele. Seenekasvatust tuleks igati toetada, kuna hetkel on alternatiivtootmine märksa tulutoovam ja perspektiivikam ning ka ekspordivõimelisem.

Uutel alustajatel napib sageli oskusteadmisi. Puuduvad seenekasvatuse nõustajad. Tootjate initsiatiivil peaks loodama seenekasvatajate ühistu, mis levitaks infot ja aitaks ühiselt välisturule pääseda.

TEHNILINE INFORMATSIOON

Seenekasvatus on maailmas väga vana, kuid Eestis suhteliselt uus tegevusala. Väga hästi sobivad aastaringseks tööstuslikuks kasvatamiseks sellised seeneliigid, nagu aed-ðampinjon, austerservik, külmaseen, kännumampel, hiidvärvik ja ðiitake.

Eestis kasvatatakse taludes valdavalt austerservikuid.

Austerservikukasvatuse esmasesse toodangugruppi kuuluvad värsked seened. Seeni on võimalik turustada ka töödeldult (hapendamine, soolamine, marineermine, jm.)

Seente kasvatamiseks võib edukalt ära kasutada vanu, kasutamata tootmishooneid (kuurid, laudad, jne). Kasvusubstraatidena on võimalik kasutada selliseid põllumajandus- ja metsamajandusjäätmeid nagu põhk, aganad, rapsijäätmed, kompost, lehtpuu-saepuru, jm.

Põhu kasutamisel sobib odra- või nisupõhk. Seeni võib kasvatada ka saepuru peal

Kõigepealt on põhku vaja leotada, seejärel kuumutada, et hävitada haigusetekitajaid. Mõlemaks otstarbeks sobib alagajale tootjale suurepäraselt vana piimajahutusvann. Kogenud seenekasvataja muretsed pastöriseerimiskambri ja katla. Leotatud ja kuivatatud põhul lastakse nõrguda, seejärel segatakse hulka seenemütseeli ning topitakse kõik kottidesse.

Seenemütseeli kasvatatakse rangelt laboratoorsetes tingimustes nisu- ja odraterade peal. Kvaliteetset mütseeli saab Tartust, EE Mütseelist, kuid suuremate koguste hankimiseks peab pöörduma Riiga. Kvaliteetne mütseel on äärmiselt oluline – kehva mütseeli puhul jääb kasvataja ilma nii saagist kui ka kasvatamiseks tehtud kulutustest. Samuti on oluline põhu ja saepuru kvaliteet ning pastöriseerimine – tuleb olla kindel, et haigusttekitavad bakterid on kuumutamisel hävinud.

Mütseeeliga nakatatud seenekotid seisavad 18-20 päeva läbikasvuruumis. Seal ei vaja nad valgust ega ventilatsiooni, vaid üksnes umbes 20° C sooja. Seenekasvuruum seevastu peab olema valge, hästi ventileeritud ja suhteliselt jahe Austerservik kasvab täiskasvanuks 7-10 päevaga ning vajab sel ajal 13-15°C sooja. Piisab ka 10°C – seente korjevalmis saamiseks kulub küll rohkem aega, kuid pärsitud on ka kahjurite areng.

Liiga vähe valgust saanud seentel venib jalg pikaks. Kui ruumis on halb ventilatsioon, hakkavad seenekübarad ülepoole keerduma.

Üks tootmistsükkel kestab orienteeruvalt 68 päeva (arvesse on võetud ka läbikasvamisele ja korjamisele kulunud aega) ning seente kasvatamisel 100 m2 pinnal saadakse müügiks 1 tonn seeni. Samale kasvupinnale kulub 200 kg mütseeli (hinnaga 40 EEK kg) ja 5 tonni substraati orienteeruva hinnaga 1 EEK/kg (koos ettevalmistuskuludega).

Seente kasvatamisega 100-200 m2 suurusel tootmispinnal tuleb toime talupere ise, tootmise laienedes tuleb palgata lisatööjõudu. Ka need andmed ei ole postulaadid, kuna kõik sõltub tootjate tahtmisest, oskustest ja töövõimest. Siiski võib öelda, et 600 m2 suuruse tootmispinnaga seenekasvandus annaks tööd 4-5 inimesele, orienteeruvaks kogutoodanguks oleks ~ 25 tonni värskeid seeni. Ettevõtte käibeks kujuneks 1,3 miljonit EEK aastas, sellest kasum 430 000 EEK.

Värskele seenetoodangule on võimalik lisaväärtust anda seda töödeldes ja pakendades.

Turul on müüdud ka austerserviku mütseeliga nakatatud seenepakke, mis tuleb põõsa alla kahe kolmandiku võrra maasse kaevata, mütseeliga ots allapoole. Kuival ajal tuleb pakku kindlasti kasta. Saaki peaks sügisel ja kevadel saama üsna mitme aasta jooksul, enamasti kestab paku kasutusaeg kolm kuni viis aastat. Ka selliste seenepakkude levitamine võiks olla seenekasvatajatele üheks lisa teenimise võimaluseks. Kindlasti on küllalt palju neid aiapidajaid ja ka muidu huvilisi (ka turismitalupidajatele annab seenepakk võimaluse toidulauda mitmekesistada), kes endale aeda mõned seenepakud muretseksid.

FINANTSINFORMATSIOON

Ühe seenekilo omahinnaks kujuneb ~ 40 EEK. Austerserviku müügihind on praegu sõltuvalt toodangu kvaliteediklassist 45 – 62 EEK/kg. Lõpptarbija maksab 250 grammise seenepaki eest 20 – 24 EEK.

Suurema osa seene omahinnast moodustab mütseeli hind, ~ 20 – 25%. Järgnevad kulutused energiale (soojus, valgus) ja tööjõule. Neid kulutusi pole järgneva tasuvusarvestuse puhul arvesse võetud, kuna vastavad andmed varieeruvad tootjate lõikes küllalt suurel määral. Samuti sõltuvad seenekasvatusega alustamiseks tehtavad investeeringumahud käivitatava ettevõtte suurusest.

Otsekulude-tulude arvestus seente kasvatamisel 100 m2 (üks tootmistsükkel)

Mütseel 200 kg @ 40 EEK

Substraat 5 tonni @ 1 EEK/kg

Kulud kokku

Müügitulu 1 tonn seeni @ 55 EEK/kg

Puhastulu

NB! Seenekasvatushuvilisel ei pruugiks sellest arvust veel vaimustusse sattuda, kuna arvesse pole võetud kulutusi energiale, tööjõule, pakendile ja transpordile; samuti seenekasvatuse alustamiseks tehtavaid investeeringuid. Ometi võib öelda, et õigel majandamisel on lõplik puhastulu 5-25 EEK ühe seenekilo kohta.

TURUINFO JA VÕIMALUSED

Praegu turustatakse värskeid austerservikuid kauplustesse ja mõnedesse restoranidesse. Töödeldud seen müügiks on mõnevõrra laiemad võimalused, sest säilimisaeg on oluliselt pikem (värskel seenel vaid 7 ööpäeva).

Turustamisvõimaluste laiendamiseks on seent vaja tutvustada ja reklaamida erinevatele sihtgruppidele (koduperenaised, restoranid, pagaritöökojad, konservitehased, jm.). Hetkel ongi kõige suuremate raskustega seotud austerserviku realiseerimine.

Turuvõimaluste tugevdamisel oleks suureks abiks seenekasvatajate ühistu loomine. Ühistu ülesandeks peaks olema ka ümbertöötlemistööstuse loomine (konservid, supid, pitsakatted, kuivatatud seened). Selle tööstuse toodangu kvaliteet ja maht peab olema konkurentsivõimeline ka välisturul. Välisturule müümisel peaks igakuiseks toodangumahuks olema vähemalt 5 tonni seeni.

INFOALLIKAD

“Euroopa Liidu ühtne põllumajanduspoliitika”. Lühikokkuvõte Eesti Põllumajandusministeeriumile, Tallinn 1997.

Prass, P. “Austerservikukasvatusel on tulevikku”. Maakodu, 1997, 2.

Soobik, P. “Seened kasvama”. Maapere, 1993; 6, 7.

Pärna, A. “Austerserviku tootmise perspektiivid Nõugaste talus”. Diplomitöö, 1997.

Pärna, D. “Austerserviku kasvatamine põhusubstraatidel pooltööstuslikes tingimustes”. Diplomitöö. 1997.

Organisatsioon

Nõugaste talu

256 455 898

Eesti Keskkonnauuringute Keskus

251 912 273