| 
  • If you are citizen of an European Union member nation, you may not use this service unless you are at least 16 years old.

  • Finally, you can manage your Google Docs, uploads, and email attachments (plus Dropbox and Slack files) in one convenient place. Claim a free account, and in less than 2 minutes, Dokkio (from the makers of PBworks) can automatically organize your content for you.

View
 

seente abc

Page history last edited by PBworks 12 years, 2 months ago

A

aasnööbik (Marasmius oreades)

aedšampinjon (Agaricus bisporus)

aniislehtrik (Clitocube odora) 0 §

arušampinjon (Agaricus campestris)

austerservik (Pleurotus ostreatus)

 

E

ebatorik (Abortiporus biennis)

ebatuletael (Phellinus igniarius)

Enokitake

ere pilvik (Russula xerampelina coll) oo(NB! heeringalõhn!)

 

H

haavapuravik (Leccinum aurantiacum) oo

haavariisikas (Lactarius flexuosus) (o)

haisev harisirmik (Lepiota cristata)

haisev vöödik (Cortinarius traganus) #

hall ebaheinik (Lepista panaeola)

hall kärbseseen (Amanita excelsa sün. A. spissa)

hallikas murumuna (Lycoperdon pedicellatum)

hallipiimane riisikas (Laktarius vietus) (o) §

harilik kedristõlvik (Cordyceps militaris)

harilik kivipuravik (Boletus edulis) ooo

harilik kukeseen e. kukeseen (Cantharellus cibarius) oo

harilik külmaseen (Armillaria mellea)

harilik lambaseenik (Polyporus ovinus)

harilik murukera (Scleroderma citrinum)

harilik murumuna (Lycoperdon perlatum) o

harilik põdramokk (Sarcodon imbrisatus)

harilik tanuseen (Phallus impudicus)

harilik tungaltera (Claviceps purpurea)

harilik vaabik e jänesvaabik (Canoderma applanatum)

harilik vurrik (Gomphus clavatus)

hatune vurrik (Gomphus floccosus)

hermesnööbik (Marasmius alliaceus)

hiidhebel (Hebeloma sinapizans)

hiidkogrits (Gyromitra gigas)

hiidkõrges (Megacollybia platyphylla)

hiid-lehtervahelik (Leucopaxillus giganteus) o

hiidloorik (Catathelasma imperiale)

hobuheinik (Tricholoma equestre)

häbelik limanutt (Hygrophorus pudorinus)

hübriid-tulinutt (Gymnopilus hybridus)

 

J

juurduv soverbiell (Sowerbiella radiculata)

juur-ebakõrges (Xerula radicata)

juurepess (Heterobasidion annosum)

juurepruunik (Phaeolus schweinizii) (kasutatakse riide ja lõnga värvimiseks)

jänesvaabik e harilik vaabik (Canoderma applanatum)

 

K

kadakariisikas (Lactarius juniperus)

kamperriisikas (Lactarius camphoratus) o

kahkjas ebaheinik (Lepista glaucogana)

karik-vakkseen (Cyathus olla) ?

karvane harjaskeel (Trichoglossum hirsutum)

karvane nahkis (Stereum hirsutum)

karvane riisikas (Lactarius pubescens) (oo)

karvanööbik (Crinipellis scabella)

kasekäsn (Piptoporus betulinus)

kasepilvik (Russula aeruginea) (o)

kasepuravik (Leccinum scabrum) o

kaseriisikas (Lactarius torminosus) (oo)x

kaunisjalg-nööbik (Marasmius pulcherripes)

keel-tõlvharik (Clavariadelphus ligula)

kelluk-sõnnikuseen (Panaeolus sphinctrinus)

ketas-kogritsliudik (Discina perlata)

kevadkogrits (Gyromitra esculenta)

kevad-põldseen (Agrocybe praecox)

kevad-võluheinik (Calocybe gambosa)

kibe käbikõrges (Strobilurus tenacellus)

kimp-lambaseenik (Albatrellus confluens)

kinaver-ebavesinutt (Pseudohygrocybe miniata) ?

kirbe kõrges (Collybia peronata)

kirbe pilvik (Russula emetica) (o)x

kirju tagel (Trametes versicolor)

kitse-limanutt (Hygrophorus camarophyllus)

kitsemampel (Rozites caperatus) ooo

kobarkõrges (Gymnopus confluens)

kollane kõhrik (Tremella mesenterica)

kollane kärbseseen (Amanita citrina) #

kollane pilvik (Russula claroflava) ooo

kollariisikas e võiseen (Lactarius scrobiculatus)

koorik-padjandsüsik (Hypoxylon multiforme)

kooriktarjak (Oxyporus corticola)

kopsservik (Pleurotus pulmonarius)

korallnarmik (Hericium coralloides)

kott-murukarikas (Calvatia utriformis)

kriit-lehtervahelik (Leucopaxillus cerealis)

krookusnarmimik (Sarcodontia crocea)

kuhik-vesinutt (Hygrocybe conica) x

kukeseen e. harilik kukeseen (Cantaharelleus cibarius)

kukeseen-vesinutt (Hygrocybe cantharellus)

kuldharik (Ramaria aurea)

kuld-kukeseenik (Hygrophoropsis aurantiaca) o

kuldkülik (Phyllotopsis nidulans)

kuldmampel (Phaeolepiota aurea) oox

kuld-puiduheinik (Tricholomopsis decora) o

kuldriisikas (Lactarius volemus)

kuld-soverbiell (Sowerbiella imperialis)

kuldtatik (Suillus grevillei) oo

kuldvöödik (Cortinarius gentilis)

kuningkärbseseen (Amanita regalis)xx

kurruv labak (Neolecta irregularis)

kuuse-käbikõrges (Strobilurus esculentus)

kuuseriisikas (Lactarius deterrimus) ooo

kõrvkülik (Phyllotus porrigens)

kährik (Sparassis crispa) ooo

kännumampel (Kuehneromyces mutabilis)

kännumütsik (Mycena galericulata)

kännupess (Fomitopsis pinicola)

kännuvammik (Phlebia tremellosa)

külmaseen (Armillaria mellea)

küüslauk-nööbik (Marasmius scorodonius) oo (nuusuta seda seent!)

 

L

laiguline mütsik (Mycena zephyra)

lambatatik (Suillus granulatus)

lehmatatik (Suillus bovinus) oo

lehter-kukeseen (Cantharellus tubiformis)

lehterüdik (Tremiscus helvelloides)

lehvikvahelik (Paxillus panuoides)

leiva-pärmkottseen (Saccharomyces cerevisiae)

lepa-kärbseseen (Amanita friabilis)

liivliudik (Peziza ammophila)

liivpsatürell (Psathyrella ammophila)

liivtatik (Boletus variegatus) oo

lilla ebaheinik (Lepista nuda)

lilla ebanahkis (Chondrostereum purpureum)

lillatäpiline vöödik (Cortinarius iodes)

lilla vöödik (Cortinarius violaceus)

limanutt (Hygrophorus hedrychii)

loor-kärbseseen (Amanita strobiliformis)

loorservik (Polyporus dryinus)

luite-tanuseen (Phallus hadriani)

lõheroosa punalehik (Nolanea quadrata)

lõhislehik (Schizophyllum commune)

lõhnav kõrbik (Gloeophyllum odoratum)

 

M

mage pilvik (Russula vesca) ooo

maitake e. tantsuseen

majavamm (Serpula lacrimans)

meelismütsik (Mycena amabillisima)

metsšampinjon (Agaricus sylvicola) ooo

must pässik (Inonotus obliquus)

must riisikas (Lactarius lignyotus)

mustjas maamuna (Bovista nigrescens)

mõrand-põldseen (Agrocybe molesta)

mõru lehtervahelik (Leucopaxillus gentianeus)

männi-kivipuravik (Boletus pinophilus) ooo

männiriisikas (Lactarius rufus) (o)

mürkel

mürkšampinjon (Agaricus xanthoderma)

 

N

nuijalg-lehtrik (Clitocybe clavipes)

näsariisikas (Lactarius mammosus) o

 

O

oksanupik (Marasmiellus ramealis)

oksa-roisknööbik (Micromphale foetidum)

oranž kärbseseen e safran-kärbseseen (Amanita crocea)

oranž riisikas (Lactarius mitissimus)

 

P

pajutagel (Trametes suaveolens)

palupuravik (Leccinum vulpinum) oo

panter-kärbseseen (Amanita pantherina)

pehme pilvik (Russula nauseosa) o

pihkane liimik (Gomphidius glutinosus) oo

pintsehallik (Penicillium chrysogenum)

piparriisikas (Lactarius piperatius)

pipartatik (Chalciporus piperatus)

pirn-murumuna (Lycoperdon pyriforme)

pleekvärvik (Stropharia pseudocyanea)

pomerantspuravik (Leccinum versipelle) oo

poolkerajas värvik (Stropharia semiglobata)

porgandriisikas (Lactarius deliciosus)

Portabella

pruun kõrbik (Gloeophyllum sepiarium)

pruun kärbseseen (Amanita porphyria) #

pruun kübarnarmik (Hydnellum ferrugineum)

pruun sametpuravik (Boletus badius) ooo

pruun shampinjon

pruunjas narmik (Hydnum rufescens)

puidulehtrik (Clitocybe lignatilis)

puidu-sametkõrges (Flammulina velutipes)

punajalg-sametpuravik (Xerocomus pascuus)

punakakk (Daedaleopsis confragosa)

punalatv-harik (Ramaria botrytis)

punane kärbseseen (Amanita muscaria) x

punapoorik (Pycnoporus cinnabarinus)

puugipask (Fuligo septica)

põdranapsik (Pluteus cervinus)

põhja-külmaseen (Armillaria mellea) (oo)

põld-ebaheinik (Lepista sordida)

 

R

radiaalvammik (Phlebia radiata)

rebu-vesinutt (Hygrocybe vitellina)

rihvelheinik (Tricholoma acerbum)

ripsmeline maatäht (Geastrum fimbriatum) #

ripstorik (Polyporus ciliatus)

rohekas sametpuravik (Xerocomus subtomentosus) oo

roheline kärbseseen (Amanita phalloides)

rohepea-hüüvik (Leotia viscosa)

roosa mütsik (Mycena rosea)

roostekollane mampel (Pholiota aurivellus)

roostevöödik (Continarus laniger) (o)

rõngasservik (Pleurotus calyptratus)

rõngas-tulinutt (Gymnopilus spectabilis)

rõngasvöödik (Cortinarius armillatus) o

rõngata kärbseseen (Amanita vaginata) o

rädipiimik (Lactarius vellereus) o

rädiriisikas (Lactarius vellereus) o

 

S

saatana-kivipuravik (Boletus satanas)

safran-kärbseseen e. oranž kärbseseen (Amanita crocea) o

samet-ebašampinjon (Leucoagaricus cretaceus)

sametvahelik (Paxillus atrotomentosus) #

sapipuravik (Tylopilus felleus)

sarapuu-komuseen (Nectria coryli)

sarvjalg-nööbik (Marasmius cohaerens)

seakõrv (Gomphus clavatus)

seaseen e tõmmuriisikas (Lactarius necator)

seepheinik (Tricholoma saponaceum)

servikheinik (Hypsizygus ulmarius)

shiitake(Lentinula edodes)

siiljas murumuna (Lycoperdon echinatum)

sinijalg-vöödik (Cortinarius collinitus) o

sinilamell-vöödik (Cortinarius delibutus)

sinivärvik (Stropharia aeruginosa)

soolaku-narmasnutt (Inocybe halophila)

soomus-harisirmik (Echinoderma aspera)

soomusmampel (Pholiota squarrosa)

soomusnapsik (Pluteus petasatus)

soomustindik (Coprinus comatus) oo(noorelt)

soomustorik

soopilvik (Russula paludosa) oo

sooriisikas (Lactarius helvus) x

suur kuldliudik (Aleuria aurantia) o

suur sarvik (Calocera viscosa) #

suur sirmik (Macrolepiota procera) ooo

sõnnikuharmik (Clitopilus passeckerianus)

sälk-kollanutt (Hypholoma fasciculare)

sätendav tindik (Coprinus micaceus)

sügiskogrits (Gyromitra infula)

sügistanuk (Galerina autumnalis e.Galerina marginata)

 

Š

šampinjon (Agaricus bisporus)

šiitake (Lentinula edodes)

 

T

talilehtrik (Clitocybe brumalis)

talinigerik (Tubaria furfuracea)

tammekakk (Daedalea quercina)

tamme-kivipuravik (Boletus luridus) (ooo)

tantsuseen e. maitake

tavaharmik (Clitopilus prunulus) oo (NB! ohtlikult sarnane hiid punalehikuga)

tavalehtrik (Clitocybe gibba) o

tavariisikas (Lactarius trivialis) (oo)

tavavahelik (Paxillus involutus) #

tellispunane kollanutt (Hypholoma lateritium)

teraline hirvepähkel (Elaphomyces granulatus)

terav paljak (Psilocybe semilanceata)

tigupanell (Panellus serotinus)

timpnarmik (Hydnum repandum)

tore riisikas (Lactarius repraesentaneus)

trihholomell (Tricholomella constrictum)

tuhmuv pilvik (Russula decolorans) oo

tuletael (Fomes fomentarius)

tuletaelik (Phellinus igniarius s.l.)

tume helvell (Helvella lacunosa)

tumepruun kõrvliudik (Otidea butonia)

tõmmu vesinutt (Hygrocybe spadicea)

tõmmuriisikas e seaseen (Lactarius necator)(o)x (NB! sisaldab kantserogeenseid ühendeid, ei soovita kasutada toiduks! Varem loeti heaks söögiseeneks.)

tuviheinik (Tricholoma columbetta)

tüse narmasnutt (Inocybe serotina)

tüvi-kobarheinik (Lyophyllum fumosum)

 

U

udulehtrik (Clitocybe nebularis)

urnseen (Urnula craterium)

 

V

vagel-ebaheinik (Lepista saeva)

valge helvell (Helvella crispa)

valge kärbseseen (Amanita virosa) xxx

valge lehtervahelik (Leucopaxillus candidus)

valge puravik (Leccinum niveum e.Leccinum holopus) o

valge vesinutt (Hygrocybe virginea)

veinipunane pilvik (Russula obscura)oo

verev karikseen (Sarcoscypha coccinea s.l.)

verkjas vöödik (Cortinarius semisanguineus)o

villjalg-harisirmik (Lepiota clypeolaria)o

viltriisikas (Lactarius scoticus)

voldiline tindik (Coprinus atramentarius)

võiseen e kollariisikas (Lactarius scrobiculatus) (oo)x

võitatik (Suillus luteus) oo

Väike rohetiksik (Chlorociboria aeruginascens)

värviline lehtervahelik (Leucopaxillus compactus)

väävelheinik (Tricholoma sulphureum)

väävelriisikas (Lactarius thejogalus) o

vääveltorik (Laetiporus sulphureus)

vöödik (Cortinarius rubellus) xxx

 

Ü

ümarmürkel (Morchella esculenta)

 

Z

zollingeri tõlvik (Clavaria zollingeri)


 

SELGITUSI JA LEPPEMÄRKE

o väheväärtuslik söögiseen, söödav värskelt

oo hea söögiseen, söödav värskelt

ooo väga hea söögiseen, söödav värskelt

() söödav ainult kupatatult

# seen ei ole mürgine, kuid kibe või halvamaitseline

x nõrgalt mürgine seen

xx väga mürgine seen

xxx surmavalt mürgine seen

 

Nii näiteks tähendab märgikombinatsioon (oo)x seene nime juures, et seen on hea

söögiseen, vajab kindlasti kupatamist ja on toorelt tarvitades mürgine. Märk (o) aga näitab, et tegemist on väheväärtusliku söögiseenega, mis vajab kupatamist viha või mõru maitse kõrvaldamiseks, mürgine aga seen ei ole.

Comments (0)

You don't have permission to comment on this page.